Järveteke
Joonis 1. Glatsiokarstiline järveteke (www.landforms.eu).
Paljud looduslikud Euroopa järved kujunesid 10 000-15 000 aastat tagasi.
See toimus:
See toimus:
- jääkilbi nihkumise tulemusena
- sulavete uuristava tegevuse tulemusena
- mahajäänud ja moreeni sisse mattunud jääpankade sulamisel (vt. kõrvalolev joonis 1).
Noorte järvede areng
Järved pole midagi püsivat!Geograafide ja geoloogide mõistes on järved ajutised pinnavormid:
|
|
Inimmõju algus 1500 e.Kr. kuni 19 saj. keskpaik
- maaharimise intensiivistumine
- metsade intensiivne raie
- üleminek paiksele põllumajandusele
- alepõllunduse levimine
- põllumaade väetamine
19. saj. II pool
Alates 19. saj. II poolest järvede seisundit kõige enam mõjutanud tegurid
|
Eutrofeerumine
Eutrofeerumine on praegusel ajal peamine oht pinnavetele. Selle on põhjustanud näiteks punktreostusallikad (orgaaniline reostus) ja hajureostusallikad (intensiivne põllumajandustegevus).
Eutrofeerumise tulemusena on paljudes veekogudes biomass suurenenud, veekvaliteet halvenenud, bioloogiline mitmekesisus vähenenud ning püsivalt kõrge toiteainete sisaldus.
Eutrofeerumise tulemusena on paljudes veekogudes biomass suurenenud, veekvaliteet halvenenud, bioloogiline mitmekesisus vähenenud ning püsivalt kõrge toiteainete sisaldus.
Veetaseme reguleerimineVeetaseme reguleerimine oli väga laialdaselt levinud 19. saj. keskpaigast kuni 20. saj. alguseni. Soovist juurde saada põllumaad järvi ümbitsevatelt aladelt lasti enamikul juhtudel järved alla (foto 3). Samuti loodi paisjärvi jõgedele.
Järvede seis alates XX saj. keskpaigast
|